Kas olete kunagi omaette mõelnud, et “miks naised vihkavad üksteist?”
Teismelised tüdrukud küsivad endilt tihti, miks teised tüdrukud mind vihkavad?
Naistel, kes vihkavad teisi naisi oma alateadvuse kõige sügavamal tasandil, on lahendamata konfliktid oma emade, vanaemade, tädide või naissoost hooldajatega, kes hülgasid, väärkohtlesid või jätsid neid hooletusse emotsionaalsel, vaimsel ja / või füüsilisel moel. Väikesed tüdrukud, keda on kasvatanud emotsionaalselt ebastabiilne ema, ei õpi kunagi armastama ja / või usaldama teisi naisi. Ja pidage meeles, et emale on raske õpetada oma tütreid armastama ja austama, kui ta ise ei ole seda kogenud või õppinud.
Ühiskond on pannud naised ebareaalsele pjedestaalile, mis rõhutab naisi püüdlema täiuslikkuse ilisioonile, mis inimlikult on võimatu. Ja kui sede emotsionaalset ja sotsiaalset eesmärki ei ole täidetud, õpime me teisi naisi vihkama ja süüdistama – endale alateadlikult.
Kindlasti olete kuulnud naisi ütlemas: “Ma ei usalda naisi!” või et “Naised on võltsid.” Naised on ise kinnitanud, et teised naised on petlikud, kahepalgelised, noa selga lükkajad, kes magavad teiste naiste poiste ja abikaasadega. Naised hooplevad selle üle, et vihkavad teisi naisi ja et neil ei ole naissoost parimaid sõpru, sest naised on konkurentsivõimelised, põrgulised ja armukadeda südamega. Mida naised aga ei tea, on see, et kõik naised on kollektiivse teadvusega ühendatud ühtse naiseliku energiaga … ja seega sügaval sisimas on neil enda vastu samasugused negatiivsed tunded.